6. sept 2008

8. sept on ussimaarjapäev

Huvilised võivad 8. sept (esmaspäeval) matem tunnis kasutada mõistatust korratabeli kordamiseks (4. klassile). Lisainfot selle päeva kohta saab raamatust "Aastaring Maarjamaal (lk 160), autorid Ene-Maris ja Tarmo Tali.

3. sept 2008

Õpetaja Tiia Salm elu ilma arvutita ette ei kujuta

Aga miks peakski? “Arvuti on vajalik töövahend, mis on pakkunud mulle suurt avastamis- ja loomisrõõmu. Tänapäeva infotehnoloogia ajastul ei kujuta küll õpetajatööd enam ilma arvutita ette,” ütleb Jäneda Põhikooli algklasside õpetaja Tiia Salm, kes kasutab ainetunnis väga aktiivselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning on nõus oma katsetustest ja leidudest teistelegi õpetajatele rääkima.

Alustame algusest, kust olete pärit ning kuidas sai Teist algklassiõpetaja?

Kui kaua olete õpetajana töötanud? Olen pärit Kärla vallast Saaremaalt, õppinud tolleaegses Kärla 8-klassilises Koolis ja Kingissepa I Keskkoolis. Edasi asusin õppima Tallinna Pedagoogilise Instituudi algõpetuse erialale ja nii minust 1984. aastal õpetaja saigi. Jänedale tulin koos perega 1986. aastal, nii et Jäneda koolis olen algklasside õpetaja juba üle 20 aasta. Meil on väike maakool, kus on nii õpilaste kui õpetajate jaoks olemas head kaasaegsed tingimused. Infotehnoloogiat õppetöös rakendame juba esimesest klassist alates.

Lisaks algõpetusele õpetan inimeseõpetust 5.–7. klassidele, mis on heaks vahelduseks tegeleda ka vanemate õpilastega. 20 aastat õpetajana on pikk aeg, aga ametit ma siiani vahetanud ei ole. Tunnen end laste hulgas hästi.

Kaasaegsete IKT vahendite pidev areng annab õpetajale nii palju uusi võimalusi õpetamise protsessi nii endale kui lastele põnevamaks ja mitmekülgsemaks muuta. Elame huvitaval ajal, viimase kümne aasta jooksul on nii palju muutunud. Tänu sellele võib-olla ei ole õpetajatöö minu jaoks rutiinseks muutunud.
Millal arvutiga sõbraks saite? Kust saite inspiratsiooni õppetöös arvuti pakutavate võimaluste kasutamiseks?

Mulle istus asi päris algusest peale ja „sõprus arvutiga“ on kestnud juba ligi kümme aastat. Alguses kasutasin põhiliselt Wordi programmi töölehtede ja muude vajalike dokumentide koostamiseks. Pärast mitmete Tiigrihüppe arvutikursuste läbimist („Arvuti algklassitunnis“, „Programmi Hot Potatoes kasutamine“, „Arvuti koolis“…) tulid uued oskused, sealt sain ideid ja inspiratsiooni. Mida kõike saab õpetaja arvuti abil ise teha! See vaimustus ja hasart haarab mind aeg-ajalt praegugi.

Minu esimene internetipõhine projekt oli klassi kodulehekülg, mis sai loodud 2001. aasta augustis. Tegin seda n-ö „põlve otsas pusides“ ja katse-eksituse meetodil, programmiks Micrografx Windows Draw 6.0. Enne jonni ei jätnud, kui lehe Internetis tööle sain. Katsetades said kõik nipid selgeks, ainult aega kulus selleks väga palju. Nüüd olen märksa osavam, ja kui idee on olemas ning vaim valmis, siis tehniline teostus läheb kiiresti. Praeguseks olen kodulehe variandi asendanud klassi ajaveebiga , mis on veebipõhine ja mida on palju mugavam pidada ning mistahes arvutist täiendada. Viimastel aastatel olen end täiendanud iseõppimise teel, Internet annab selleks hea võimaluse.

Kui tavaline on algklassiõpetajate hulgas arvuti kasutamine, oma kodulehekülgede, klassi kodulehekülgede, blogide pidamine?

Klassiõpetajate Praktikakogukonna (KLOP) lehel on viiteid algklasside ajaveebidele 39, tegelikkuses on neid kindlasti palju rohkem. Teha klassi ajaveeb või koduleht – see sõltub vist õpetaja pealehakkamisest ja arvutialastest oskustest.

Oma liitklassi ajaveebiga alustasin alles jaanuarist eelmisel õppeaastal. Sügisel kõhklesin ja kahtlesin, kas oskan blogi keskkonnas toimetada ja kas mul on ikka aega sellega pidevalt tegeleda. Nüüd olen veebipäeviku kasuteguris veendunud, see on hea võimalus klassi kroonika talletamiseks, info edastamiseks, laste tunnustamiseks jne. Kui endal sai asi selgeks, õpetasin ajaveebi koostamist ka oma 4. klassi lastele. Kõik said hakkama. Korraldasime isegi klassisisese konkursi, kellel on kõige huvitavam blogi. Hääletada said kõik meie ajaveebi külastajad. Lapsed haaravad lennult ja olen neiltki õppinud.

Siiamaani olen klassi blogi täiendanud ise, õpilased on omi mõtteid sinna üles tähendanud kommentaaridena. Kuna ajaveeb võimaldab ühistööd, on see heaks võimaluseks kaasata edaspidi ka õpilasi. Arvan, et õpetaja suunav roll on siinjuures väga oluline.Blogi kasutamise võimalusi ainetundides enda jaoks alles avastan. See on koht, kus praktikutelt õppida, asjakohaseid häid näiteid veebis on mitmeid.

Ajaveebid annavad hea võimaluse olla kursis kolleegide tegemistega nii Eestimaal kui kaugemalgi. Talvisel Klassiõpetajate Praktikakogukonna konkursil olid minu lemmikuteks Margit Lindau ja Tuuli Koitjärve klassi ajaveebid, sain sealt inspiratsiooni ja innustust. See on ka suurepärane võimalus koduarvuti taga istudes kogemusi vahetada ja üksteiselt õppida.
Millised on Teie lemmikkohad veebis, millistes keskkondades armastate töötada, oma materjale hoida?

Aegade jooksul on mul välja kujunenud kindlad kohad, kust püüan ikka aeg-ajalt läbi astuda. Internet annab hea võimaluse kodust lahkumata eluga kursis olla, olgu see siis erialane info, hobiga seonduv või lihtsalt igapäevauudised, rääkimata kõikvõimalikest teenustest, mis on elu mugavamaks teinud. Olen igapäevane Koolielu portaali lugeja, hoian end kursis Miksikese tegemistega. Uudiseid loen Delfist, ajalehti samuti Internetist. Fotograafiahuvilisena on Looduspildi keskkond koht, mida tihti vaatamas käin. Hoian ikka silmad-kõrvad lahti, et eluga kursis olla.

Läbi ajaveebide ja kodulehtede hoian ka kolleegide tegemistel silma peal. Minu arvuti Bookmarks sisaldab neist päris pikka nimekirja.

Tore on see, et asjalikke õpilastele mõeldud keskkondi tuleb aina juurde. Viimaseks heaks näiteks on suvel avatud Loodusõppe keskkond , mille teostajateks on Eestimaa noored entusiastlikud loodusfotograafid. Põnevat lugemist leiavad sealt nii lapsed kui täiskasvanud, omaette väärtuseks on fotod. Kui midagi põnevat ja asjalikku leian, tutvustan seda koheselt ka lastele. Kust nad muidu teada saavad, mida kõike õpilasele vajalikku Internet sisaldab.Oma materjalide hoidmiseks olen kasutanud zone.ee veebiserveri tasuta teenust, mis annab 25 MB veebiruumi ja googlepage keskkonda. Veebipõhine keskkond on mugavam, kuna sinna saab faile otse lisada ja ei pea selleks failivahetusprogrammi kasutama.

On veebikeskkondi, mis lisaks testide loomisele pakuvad ka nn „majutusteenust“, sealt on mugav koostatud harjutusi või mänge koodi abil blogisse või kodulehele lisada. See on küll lihtne moodus, kuid kui keskkond lõpetab näiteks tegevuse või ei toimi korralikult, kaovad sealt ka sisestatud mängud ja harjutused. Olles seda kogenud, eelistan oma töid ise administreerida.
Vahendeid, millega ise õppemänge luua, on palju. Ise eelistan selliseid, kuhu saab ka multimeediafaile lisada. Minu lemmikkeskkonnad ja programmid:

„Hot Potatoes“ ehk „Kuumad kartulid“




The Language Menu site for teachers
Viimati avastasin veebipõhise keskkonna Purpose Games, kus on hea võimalus koostada interaktiivseid kaarditundmise harjutusi, näiteks „Eesti maakonnad“ .
Võõrkeelsed keskkonnad pakuvad mitmekesiseid võimalusi, kuid mitte kõik neist ei toeta täpitähti. Näiteks võib tuua suurepärase veebipõhise keskkonna eGames Generator, kus saab koostada 9 erinevat tüüpi flash-harjutusi. Pika nuputamise tulemusel valmis siiski üks sõnamäng „Kas oled kooliks valmis?“.

Olen katsetanud ka tasuliste programmidega, mis pakuvad tutvumiseks tasuta kasutamisaega. Üheks selliseks on Lesson Builder , millega olen koostanud hulgaliselt interaktiivseid harjutusi.Töö käigus on välja kujunenud oma lemmikud. Tundes erinevate programmide võimalusi oskan juba valida millega ma midagi tegema hakkan.

Kui palju olete ise veebis õppematerjale koostanud?

Olen loonud nii veebipõhiseid materjale kui ka väljaprinditavaid töölehti põhiliselt algklassidele. Need on sündinud vastavalt vajadusele või mõne uue keskkonna/programmi katsetamise käigus. Mitmed projektid on valminud Tiigrihüppe konkursitöödena. Interaktiivsed õpimängud teevad õppimise lastele lõbusamaks ja põnevamaks. Läbi enesekontrolli testide ja harjutuste saab edukalt kinnistada koolis õpitut.Minu õppematerjalid ja lingikogu asuvad aadressil http://tiiasalm.googlepages.com/.

Wikilehele IKT vahendid ainetunnis tegin valiku veebikeskkondadest ja vahenditest, mis on abiks õpetajale erinevate õppematerjalide valmistamisel ja ainetundides kasutamisel. Lisasin sinna ka näited programmide ja õpikeskkondade kasutamisest algklassides koos juhenditega.
Mulle meeldib, et õpetajana saan ise koostada just selliseid materjale, mida mul parasjagu vaja läheb. Loomiseks vajalike vahendite valik on mitmekesine ja täieneb pidevalt. Paljudele programmidele ja keskkondadele on loodud eestikeelsed kasutusjuhendid. Kõike loodut saab Interneti kaasabil kolleegidega jagada. Pealegi saan oma õppematerjale hiljem muuta-täiendada, kui selleks vajadus peaks tekkima.

Olen teinud seda tööd hasardi ja huviga, iga kord saan targemaks ja õpin mingi uue nipi juurde. Kuna ma ei valda inglise keelt, olen teinud seda tööd sõnaraamatute abiga. On ju enamus programme ja keskkondi inglisekeelsed. Pean tõdema, et tänu sellele olen ka keeleliselt edasi arenenud.Esimesteks kriitikuteks on minu oma õpilased, nende peal olen testinud nii õppemänge kui harjutusi. Koos leiame üles töösse juhtunud apsakad ja nii mõnigi kord olen harjutuste sõnastust muutnud, kui see on õpilastele arusaamatuks jäänud. Mul on hea meel, kui lapsed ka kodus Mängukoopa asemel mõne õppemängu valivad.

Mida ütleksite nendele õpetajatele, kes arvavad, et Internetis on kõike liiga palju, ei teagi, millest alustada, parem ei alustagi ...?

Kõik, mis on uus ja tundmatu, on alguses hirmutav. Infomaht on Internetis tohutu ja seda toodetakse aina juurde. Olles õpilaste suunajaks ja juhendajaks, tuleb kõigepealt ise kursis olla, mida kõike Internet pakub. Kui esimene samm on tehtud ja õpetajal sellest ka positiivne kogemus, siis ongi tee arvutimaailma avatud. Abiks on õpetajatele Koolielu portaal, kus eri õppeainete kaupa on süsteemselt paigutatud nii õppematerjalid kui vajalikud lingid. Palju huvitavat pakub ka Miksikese õppekeskkond. Lisaks on hulgaliselt võõrkeelseid õpikeskkondi, mida saame ka meie kasutada.Olen enda jaoks vajalikud lingid koondanud oma veebilehele. Kõik tööks vajaminev on ühes kohas. Kuna keskkond on veebipõhine, saan seda ükskõik millisest arvutist mulle sobival ajal täiendada.

Kas Te saaksite täna oma töös ka ilma arvutita hakkama?

Arvuti on vajalik töövahend, mis on pakkunud mulle suurt avastamis- ja loomisrõõmu. Tänapäeva infotehnoloogia ajastul ei kujuta küll õpetajatööd enam ilma arvutita ette.

Küsis Koolielu toimetus
Lisatud 1. septembril 2008