EKÕL-i sügisseminar "Ei ole üksi ükski jüts"

Reedel, 1. novembril, toimus Tartu Tamme gümnaasiumis Eesti Klassiõpetajate Liidu sügisene koolituspäev, mis kandis just sellist pealkirja. Me kõik oleme õpetajatena ja ka peresuhetes seisnud probleemi ees, kuidas saada hakkama halbade käitumismustrite parandamisega. Eesti vanasõnagi ju ütleb, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Jah, vanu ja sissejuurdunud harjumusi on raske muuta ka täiskasvanutel, rääkimata lastest. Ometi suutis Angela Jakobson saalitäiele kuulajatele anda lootust, et see on siiski võimalik. Ja mitte ainult võimalik, vaid et see ka meeldib lastele. Angela Jakobson rääkis, et käitumismustreid saab muuta Oskuste ja Vastutuse õppega, mis on lahenduskesksele teraapiale tuginevad meetodid ja mille autoriteks on Ben Furman ja Tapani Ahola. Meetodite eesmärgiks on rikastada õpetajate töövõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Oskuste õpe põhineb ideel: lastel pole probleeme, vaid on ainult oskused, mida nad ei ole veel äraõppinud. Seega siis – laste probleeme nähakse kui oskuseid, mida tal on vaja parandada ja õppida (probleemid on puudulikult arenenud oskused). Laste probleemid lahenevad kõige paremini siis, kui laps ise oma probleemi lahendamises aktiivselt osaleb. 15 sammuline sekkumistehnika pakub konkreetseid lahendusi nii käitumisprobleemide, kui ka erinevat laadi
psüühiliste häirete korral. Vastutuse õppe meetod on Oskuste õpet toetav 6-astmeline juhis
õpilase vastutustundliku käitumise saavutamiseks.

Koolituspäeva teiseks esinejaks oli Ly Lõhmus, kes on tuntud ka Doktor Kloun Triibuna. Tema tutvustas kuulajatele projekti Doktor Kloun. Programmi eesmärgiks on tuua haiglasolevatele lastele, nende peredele, sõpradele ja hooldajatele rõõmu ning leevendada nende muresid. Teha nende haiglasviibimine kergemaks ning pakkuda pikaajaliselt haigetele lastele hoolivat mängukaaslast ja sõpra. Programm on heaks kiidetud sadade haiglate poolt üle maailma, sest naeru ja mängu peetakse teraapiliseks, kuna need on tavalised laste eneseväljendusvahendid ning aitavad unustada kasvõi hetkekski mured ja pinged. Doktor Klounina töötamine on emotsionaalselt raske, kuid väga vajalik ja tänuväärne töö nendele, kes seda vajavad. Kahjuks
ei suuda paljud selle töö pinget kaua taluda ja seetõttu on alati oodatud projektiga liituma uusi inimesi, kes tahaksid anda oma panuse sellesse tänuväärsesse ja heategevuslikku programmi. Kargelt sügisese koolituspäeva loengud Tartus olid kaasahaaravad, huvitavad, emotsionaalsed ja vajalikud ning panid kuulajaid aktiivselt kaasamõtlema. Igati kordaläinud koolituspäeva tunnustuseks kõlas lõpus ka tugev ja tunnustav aplaus tänulikelt kuulajatelt. Loengutelt sai kaasa positiivse sõnumi, et täiskasvanute ja kaaslaste kannatlikuse, järjepidevuse ja hoolivusega ei tohiks ükski Jüts tunda end üksikuna. Siinkohal tahaks tänada külalislahkeid Tartu Tamme Gümnaasiumi võõrustajaid ja Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatust suurepärase korralduse ja teemavaliku eest. Boonuspunktidena sai kohapeal osta ka õppekirjandust ja kohtuda toredate kolleegidega erinevatest koolidest.

Marika Tein
Tartu Mart Reiniku Kooli klassiõpetaja

Juba mitmendat aastat oleme tähele pannud, et järjest raskem on toime tulla laste käitumisega. On selle põhjuseks liialt vabameelne kodune kasvatus või vajaliku kasvatuse puudulikkus? Paljudel lastel pole kannatlikku meelt, kuulamisoskust, kaaslastega arvestamise oskust jne, mis soodustab tülide tekkimist klassikaaslastega. Õpilaste käitumisprobleemidega on kimpus nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Justkui seda õpetajate muret tajudes korraldas Eesti Klassiõpetajate Liit sügisseminari „Ei ole üksi ükski jüts“, mille võõrustajaks oli Tartu Tamme Gümnaasium. Seminari esimesel poolel esines psühholoog Angela Jakobson loenguga „Oskuste õppe ja vastutuse õppe põhimõtted“. Angela Jakobson on esitletud põhimõtteid oma töös juba mitmel aastal edukalt kasutanud. Lastele on selline lähenemine meeltmööda ja annab oodatud tulemusi. Oskuste ja vastutuse õpe on lahenduskesksele teraapiale tuginevad meetodid, mille autoriteks on Ben Furman ja Tapani Ahola. Meetodid on sobilikud lastele vanuses 3–12 aastat. Meetodite eesmärgiks on rikastada õpetajate töövõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Oskuste õpe põhineb ideel, et lastel pole probleeme, vaid on ainult oskused, mida nad ei ole veel ära õppinud. Lapse probleeme nähakse kui oskusi, mida tal on vaja parandada ja õppida s.t probleemid on puudulikult arenenud oskused. Näiteks vabandamise oskus, sõbraks olemise oskus, töörahu oskus, oma korra ootamise oskus, kõndimise oskus jne. Laste probleemid lahenevad kõige paremini siis, kui laps ise oma probleemi lahendamises osaleb. 15-sammuline sekkumistehnika pakub konkreetseid lahendusi nii käitumisprobleemide kui ka erinevat laadi psüühiliste häirete korral. See on nagu mäng, milles võidavad kõik osapooled. Kuulates seda loengut, tekkis palju häid mõtteid, mida on vaja oma edasises õpetajatöös rakendama hakata. Lähenedes õpilasele „soovide käega“, jõuame kindlasti kiiremini soovitud tulemuseni, kui lähenedes „etteheidete käega“. Angela Jakobson rõhutas, et iga oskuse õppimine on neljaastmeline. Esimesel astmel on inimene ebateadlik ja vilumusteta, kus ta lihtsalt käitub, aga ei analüüsi oma käitumist. Teisel astmel teadlik, aga vilumusteta – teooria, kuidas käituda, on olemas, aga vilumus puudub. Kolmandal astmel on isik teadlik ja vilumustega, seega teab, kuidas käituda, proovib ja harjutab oskusi. Kõige kõrgemal, neljandal astmel, on oskus kinnistunud ja rakendatakse alateadlikult. Loengu lõppedes oleme jõudnud teisele astmele ja raskem osa on veel ees. Tahaks veel läbida rollimänguvooru, kus teeksime sama, mida õpilasedki: harjutaksime oma oskuste üheksandal sammul õpetaja abiga õpitavat oskust. Vastutuse õppe meetod on kuueastmeline juhis õpilase vastutustundliku käitumise saavutamiseks, mis sobib vanematele õpilastele. Meetodi motoks on, et probleemi lahendamisest tulenev au peab olema suurem kui probleemist tulenenud häbitunne. Õpetaja roll on toetada ja nõustada õpilast selle kuue astme läbimisel. Sügisseminari lõpetas Doktor Kloun Triibu, Ly Lõhmus Tartu lasteaiast Rukkilill, kes tutvustas MTÜ Doktor Kloun tegemisi.

MTÜ Doktor Kloun loodi 12.12.2006 eesmärgiga tuua haiglas olevatele lastele, nende peredele, sõpradele ja hooldajatele rõõmu ning leevendust, teha haiglas olemine kergemaks, pakkuda pikaajaliselt haigetele lastele hoolivat mängukaaslast ja sõpra. Dr Klouni tegevus on vabatahtlik ja heategevuslik. Doktor Klouni töö ei ole emotsionaalselt lihtne, sest haiglas võib kogeda väga raskeid ja kaootilisi olukordi, mida tuleb käsitleda delikaatselt. Suheldes haigete lastega, peavad Doktor Klounid arvestama erinevate piirangutega palatites. Iga külastus on eriilmeline ja personaalne, tulles vastu lapse fantaasiatele. Kõik Dr Klounid läbivad intensiivse koolituse ja haiglaklounide meetodil juhendamise. Dr Klounide koolitajad on Toomas Tross ja Haide Männamäe. Kaks korda aastas toimuvad õpitoad. Ly Lõhmus tõdes, et tegutseb praegu Tartus üksi, kaasates paarilisi teistest linnadest. Kõik Dr Klounid tegutsevad reeglina paarikaupa. Tartu Lastekliinikusse jõuab ta vaid kahel korral kuus, kus lapsed ja nende vanemad teda pikisilmi ootavad. Doktor Klounide iganädalaste külastuste ideaal oleks kohtuda kõigi haigemajja sattunud lastega ning kirjutada neile naerurohtusid ja kinkida tervendav hea tuju. Infot MTÜ Doktor Klouni kohta leiab nende kodulehelt www.doktorkloun.ee.

 

 Seminaril pakkusid oma raamatuid kirjastused Atlex ja Koolibri. Täname korraldajaid ja võõrustajaid huvitava ning õpetliku päeva eest. 

 Õp Tiina Karri Tartu Kesklinna Koolist