korraldasid Tartu linna klassiõpetajate aineühendus ja Eesti Klassiõpetajate Liit.
Tervitussõnad lausus võõrustaja Veeriku Kooli direktor Ruth Ahven. Ürituse alustuseks
soovis ta, et oleks tore, kui õpetaja eelmisest sajandist ja õpilane praegusel sajandil suudaksid
koos töötada.
Järgnevad ettekanded pakkusidki mõtlemisainet ja nõuandeid, kuidas seda koostööd
tõhustada, et oleks tore nii õpilasel kui õpetajal.
MSc Anu Virovere arutles teemal „Õpetaja – kas juht või liider“. Millal inimene õpib? Miks
me teeme seda, mida teeme? Mis teeb meid õnnelikuks? Kas igas juhis elab ka liider? See ei
pruugi nii olla. Juht on amet. Liidril on visioon, karisma, sisemine intuitsioon. Anu Virovere
märkis, et see, kes saab aru vajadusest tulemuste saavutamise nimel inimestega tööd teha
ja tahab protsessi paremaks muuta, ongi liider. Juhil on alluvad – õpetajal õpilased. Liidril
on aga vabatahtlikud järgijad. Seega, kui õpetaja on liider, siis on tal vabatahtlikud õppijad.
Kõneleja rõhutas esimeste õpetajate tähtsust, sest nemad kujundavad välja hoiakud edasise
õppimise suhtes. Mõtlemisainet pakkus arutlus teemal Mis paneb meid tegutsema? Piits ja
präänik halvavad sisemist motivatsiooni. Oluline on edutunne ja kiitus. Õppimine on mõnus,
kui see on jõukohane, kindla eesmärgiga, kaasahaarav, õppija minaga seotud, lisas Anu
Tartu Keemia Instituudi õppejõud Karin Hellat näitas, kuidas suunatud uurimuslik õpe
ehk avastusõpe muudabki õppimise vahvaks. Avastusõpe on kõiki lapsi arendav käelisele
tegevusele baseeruv õppemeetod, mille kaudu omandatakse tunnetuslikud oskused: süsteemne
ja loogiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, otsustusvõime, küsimuste esitamise
oskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus. Lastes arenevad sotsiaalsed pädevused ja loovus.
Arusaamisega õppimine loob motiivi elukestvaks õppeks ja tagab edukuse edaspidises elus,
tähendas sõnavõtja.
Tartu Katoliku Hariduskeskuse klassiõpetajad Kairi Kutta ja Epp Säre kirjeldasid ning jagasid
kogemusi, kuidas avastusõpet koolis rakendada. Esinejad konstateerisid, et õpilane on õppe-
protsessis aktiivne osaleja, õpetaja suunaja ja juhendaja. Rõhuasetus on lapse algatusel, ise-
tegemisel ning kogemuse läbi õppimisel.
Tänapäevased tehnilised vahendid on kindla koha leidnud 21.sajandi koolis. Koolielu portaali
algõpetuse ainemoderaator ja HITSA Innovatsioonikeskuse koolitaja, Tallinna Haridus-
kolleegiumi klassiõpetaja Tuuli Koitjärv tutvustaski IKT vahendite kasutamise võimalusi
õppetöös. Elevust tõi saali nutitelefonide abil ülesannete lahendamine.
Tartu Erakooli klassiõpetajad Piret Kimmel ja Karen Kärtmann näitasid iPad`i kasutamise
võimalusi õppetöös. Esitlus oli huvitav, paraku enamus koolides jääb selline õppimismeetod
esialgu veel unistuseks. Samas märkisid esinejad, et ka nende töös on tavalisel õpikul ja
töövihikul oma koht.
õppeveerandile vastu minna, tegutseda nii, et õppida on vahva.
Üritus oli ladus ja läbimõeldud. Aitäh korraldajatele ja vastuvõtjale Veeriku Koolile!
Ester Kalder
Põlva ÜG klassiõpetaja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar