2012. aasta sügisel kuulutas Itaalia haridusministeerium välja üleriigilise konkursi vabadele õpetajakohtadele. Tähtajaks laekus 321 210 (!) avaldust, ühele kohale kandideeris 27,8 inimest. Kandidaatide keskmine vanus oli 38,4 aastat ning neist 80% olid naised.
Selleks, et saada Itaalias tähtajatu töölepinguga õpetajaks, ei piisa vaid kõrgharidusest ja heast tahtmisest. Sisuliselt eluaegse töökoha saamiseks mõnes koolis tuleb peale õpinguid kõrgkoolis sooritada edukalt kolmeosaline õpetajaeksam: esiteks valikvastustega test (arvutipõhine), seejärel kirjutada essee ning viimaseks intervjuu kombineerituna nn näidistunniga komisjoni ees. Selline üleriigiline eksam korraldatakse umbes kord kümne aasta jooksul (viimati 1999), et täita nn ajutised töökohad.
Niisuguseid põnevaid killukesi Euroopa riikide hariduselust võivad noppida elukestva õppe programmi õppelähetustel osalejad, nii minagi.
Tegelikult oli see haridusjuhtidele suunatud õppelähetus, millel osalesin, hoopis Suurbritannias Conistonis (Cumbria) ning teemaks “Outdoor learning for active citizenship and sustainability”.
Õppelähetusel oli osalejaid kuuest riigist. Esindatud olid Hispaania (gümnaasiumi esindajad), Itaalia (haridusministeerium), Tšehhi (vabatahtlikkuse alusel töötav organisatsioon), Saksamaa (gümnaasium), Kreeka (gümnaasium), Eesti (algkool) ning lisaks korraldajamaa Suurbritannia. Olime tõesti väga erineva taustaga, kuid kõiki meid ühendas huvi väljaspool klassiruumi õppimise ja õpetamise vastu.
Kõikide osalenud riikide esindajate arvates on suurimaks probleemiks õuesõppe elluviimisel vähene raha. Eesti on esindatud riikidest ainuke, kus õppekäigud, sealhulgas õues- ja muuseumiõpe, on riikliku õppekava sisse kirjutatud.
Teiste riikide esindajate ettekandeid kuulates sai üha enam selgeks, et meil on loodushariduse vallas juba väga palju ette võetud – RMK ja Keskkonnaameti kampaaniaprogrammid, veebist kättesaadavad õppematerjalid, võimalus taotleda raha KIK-st jne.
Üllatas, kuivõrd pikkade traditsioonidega on õppimine väljaspool klassiruumi Suurbritannias (esimesed õuesõppeklassid juba 1920. aastatel!) ning kui hästi see kõik seal korraldatud on. Meie õppelähetuse korraldanud Low Bank Ground http://www.lakelandoutdoorcentres.com/ õuesõppekeskuses on olemas kõik vajalik alustades professionaalsetest retkejuhtidest kokkade-koristajateni; lisaks vooditele ja sööklale on keskustes olemas ka kogu tarvilik varustus õppijaile – matkasaapad, vihmariided, seljakotid, isegi kalipsod.
Sellised looduskeskused on väga populaarsed ning sageli tullakse klassiga (tavaliselt algkooliõpilased) keskusesse kogu nädalaks. Vastavalt õpetaja eesmärkidele koostab keskus grupile programmi. 36-liikmeline õpilasgrupp jagatakse omakorda kolmeks ning nädala jooksul toimub töö kolmes suhteliselt väikeses rühmas – pole karta, et mõni õpilane tähelepanuta jääb.
Kohe keskusse saabudes saab iga rühm nimekirja töödest, mille eest nädala jooksul vastutatakse. Bussi koristamine, laua katmine ja koristamine, loenguruumi korrastamine, õueala riisumine - kõik pealtnäha pisikesed ülesanded, kuid siiski väga tõhusad kasvatamaks vastutustunnet ja meeskonnatööd. Keskuse töötajad on küll ja veel näinud lapsi, kes just laagris veedetud nädala jooksul elus esimest korda hommikul oma voodi ise üles teevad...
Laste jaoks on üheks iseseisvuse ja iseendaga hakkama saamise proovikiviks ühenduse puudumine koduga. Suhtlemine vanematega on laagripäevade jooksul vaid äärmisel vajadusel ja sedagi läbi õpetaja, sest mobiiltelefone laagrisse kaasa ei võeta.
Õppimist väljaspool klassiruumi vaadeldakse Suurbritannias märksa laiemalt kui lihtsalt õuetunde või muuseumikülastusi - aktiivsete ja vastutustundlike kodanike kasvatamiseks on väga olulisel kohal ka nn seiklusspordi valdkonda kuuluv, nagu näiteks kanuumatkad või lihtsalt matkamine ning igasugused meeskonnamängud. Kahjuks on sellele poolele rahastuste leidmine Eestis küllaltki keeruline.
Muljetavaldav oli Cumbria Arengu Hariduskeskuse (Cumbrian Development Education Centre, http://www.cdec.org.uk/) külastus. See kahe töötajaga asutus tegutseb heategevuse ning projektirahade toel. Nende eesmärgiks on propageerida säästva arengu ideed oma piirkonnas, seda nii koolilastele suunatud programmide kui õpetajakoolituse näol.
Et õpetajail oleks lihtsam tunde ette valmistada ja läbi viia, on keskuse töötajad kogunud materjale erinevatel teemadel – vesi, muld, toit, erinevad riigid (peamiselt arengumaad) jne – ning materjalid teemade kaupa kastidesse koondanud. Koolid saavad neid materjale keskusest laenata, seega on neil olemas kõik vajalik antud teema käsitlemiseks – videod, raamatud, töölehed ja tunnikavad. Meil Eestiski võiks maakondades olla sarnane “teemakastide” laenutamise võimalus.
Õppelähetuse päevadesse mahtus veel nii mõndagi põnevat. Teiste osalejate ettekanded, matkad, kohaliku elu “nuusutamine”... Ja kõige tipuks saad teada, õigemini loed ise üle, et ühes Otepää suuruses külas seisab sõna otseses mõttes rivis 17 (!) matkatarvete kauplust.
Järgmine tähtaeg Euroopa haridusjuhtide õppelähetusel osalemiseks on 28. märts 2013. Kel vähegi huvi ja tahtmist, kandideerige kindlasti! Lähem info Hariduskoostöö keskuse kodulehelt http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php.
Mina jäin oma õppelähetusega väga rahule!
Muide, kõigist neist itaalia õpetajatest, kes detsembri keskel testi tegemas käisid, sai positiivse tulemuse vaid 34%. Essee peab neil nüüd valmis saama 15. jaanuariks.
Pille Kaisel
Metsküla algkooli direktor
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar