Meid ühendab tegus ja soe koostöö, mitte libe konkurents
19.novembril toimus Pärnus Eesti Klassiõpetajate Liidu (EKÕL) esimene maakondade
esinduskogu koostööseminar. Üle Eestimaa olid kohale tulnud 15 maakonna esindajad, kokku
29 klassiõpetajat.
Koostööseminari eesmärgiks oli saada ülevaade kõigis maakondades toimuvast: aineliitude
tööst, klassiõpetajate koostöö hetkeseisust, kitsaskohtadest, arengusuundadest ja saavutustest.
Maakondade esinduskoguks kutsutakse kõikide maakondade klassiõpetajate esindust, mis
on EKÕL-i juhatust toetav ja nõu andev organisatsioon, kellega koostöös peaks juhatuseni
Üritus toimus Pärnu Kuninga tn Põhikoolis ja tervitussõnad klassiõpetajatele lausus siinse
kooli direktor Urve Krause. Ta toonitas kogenud kooliinimesena klassiõpetaja tähtsat rolli
õpilase arengus: „Lapse õnn on see, kui ta juhtub õigel ajal kokku õige õpetajaga.” Ta tundis
muret ka selle pärast, et klassiõpetajate töökoormus on liiga suur, lisatasustamisvõimalusi
napib, et klassiõpetajate tööd peetakse lihtsalt enesestmõistetavaks ja ei väärtustata piisavalt.
Seega soovitas ta EKÕL-l veel enam ennast ja oma klassiõpetajate vajadusi nähtavaks teha.
Seminari avas EKÕL-i juhatuse esimees Küllike Kütimets andes ülevaate juhatuse
tegemistest, plaanidest ja ootustest käesolevale koostööseminarile ja maakondade esindustele.
Selgus, et vaatamata juhatuse veel lühikesele tegutsemisajale, on ette võetud ja
korda saadetud juba märkimisväärselt palju. Toimunud on esimesed koostööüritused:
näiteks konverents koostöös kirjastusega Maurus „Laps ja õpetaja – kes keda?”,
koolituspäevad „Õpetajalt õpetajale”. Peale teiste aktiivse koolitamise koolitab juhatus
ka iseennast, osaledes praegu juhtimiskoolitusel „Pedagoogide võrgustike juhtimine”, et
sealt ammutada teadmisi, kuidas tagada tööalane heaolu klassiõpetajatele. Samuti osalesid
juhatuse liikmed õpetaja ajakasutuse uuringus ja loodavad seeläbi juhtida tähelepanu õpetaja
suurele töökoormusele. Juhatus teeb omavahel pidevat koostööd eesmärgiga olla kursis Eesti
hariduse hetkeseisuga, püüdes olulistes klassiõpetajaid puudutavates küsimustes (näiteks:
uue õppekava raames väljatöötatava õppekirjanduse osas) oma arvamust avaldada. Juhatus
püüab igati oma olemasolu ja häält kuuldavaks teha, et nii vajadusel klassiõpetajate muredele
lahendusi otsida.
Koostööseminari peaesinejateks olid kõikide maakondade esinduskogude liikmed, kes andsid
ülevaate oma maakondade organisatsioonide ülesehitusest ja juhtimisest, klassiõpetajate
vahelisest koostööst, ettevõtmistest, tulevikuplaanidest ja ka tähelepanu vajavatest
kitsaskohtadest. Iga maakond esitas ka oma ootused seoses EKÕL-i edaspidise tööga ning
pakkus välja oma maakonna tegevõpetajaid, kes on valmis esinema kogemuse jagamise
koolitustel.
Kõigil viieteistkümnel esindusel olid maakonna tegevustest ülevaate andmiseks valminud
esitlused, mis andsid hea pildi hetkeseisudest erinevates maakondades ja kuna need sisaldasid
ka arengukohti, siis on need kokkuvõtted heaks edasiliikumise kohaks edaspidise edenemise
tarvis.
Erinevate maakondade esitlused sisaldasid palju häid kogemusi, mida kõrva taha panna ning
samas ka rõõmsat äratundmist, et kõigil on ikka üks ja sama eesmärk: teha eesmärgistatud
koostööd klassiõpetajate vahel. Samas ilmnes ka see tõsiasi, et erinevates maakondades on
üsna sarnased kitsaskohad ja probleemid. Sarnaste probleemide olemasolu teeb aga nende
lahendamise koostöös kindlasti kergemaks. Nii mõnelegi probleemile sai teiste ettekandeid
kuulates juba lahendusvõtme kätte.
Kõige pikaajalisemate koostöökogemustega on Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa
klassiõpetajate ühendused. Tänu sellele on neil välja kujunenud palju põnevaid ja toimivaid
ettevõtmisi, millest teistel maakondadel on hea eeskuju võtta.
Näiteks Läänemaal töötab väga hästi süsteem vahetada ainenõukogu juhti iga 2-aasta tagant,
see väldib rutiini tekkimist ja toob pidevalt uusi mõtteid ja väljakutseid.
Lääne-Virumaal on väga hea praktika kõigi ürituste viimine „Aasta mõtte” ehk tervet aastat
ühendava teema alla. Samuti inspireeris idee, et ühendada kõiki erinevaid maakonna koole nii,
et väikesed maakoolid kutsuvad teisi endale külla.
Saarlastel on oma tuntud headuses koduleht, kus palju nende loodud õppematerjale ja mõtteid
ka teistele jagamiseks. Vahva oli maakondliku e-viktoriini korraldamise kogemus, mis
kindlasti tasuks järele proovimist.
Järvamaa õpetajad olid valmistanud EKÕL-i tutvustava voldiku, mis leidis sooja vastuvõtu ja
mida muutmislubadusega ka kõigile teistele jagati.
Kõikide maakondade esitlustest jäi kõlama ühise mõttena see, et erinevaid ja põnevaid
ettevõtmisi on palju ning ideid uute jaoks veel rohkem, kuid ajalimiit ei võimalda kõiki
ideid ellu viia. Toimuvad konverentsid „Klassiõpetajalt klassiõpetajale”, looduspäevad,
teemapäevad, metoodikapäevad, ideelaadad, tarkuseturud, pidevalt väga suur valik erinevaid
koolitusi jne. Samuti on iga maakonna tegemised koondatud oma maakonna kodulehele
või vahendab neid listi kaudu, seega peaks info ja materjalid kõigile soovijatele väga
operatiivselt kättesaadavad olema.
Seega, kes nüüd väidab, et maakondades pole midagi klassiõpetajatele ning õpilastele
pakutud, on küll ise enda ümber infosulu tekitanud või lihtsalt ei viitsi ise väljaspool tunni
andmise aega millegi muuga tegeleda. Seda võib pärast ettekannete kuulamist täie kindlusega
kinnitada iga koostööseminaril viibinud klassiõpetaja.
Koostöö kitsaskohana tuli välja maakonna suurus ja koolide rohkus. Seda nimetati Harjumaal,
Jõgevamaal, Pärnu- ja Tartumaal. Peale suuruse on nendes piirkondades probleem ka selles,
et linnas ja maakonnas juhitakse haridust eraldi, seega ei teki koostööd loomulikul viisil.
Samas aga ühendavad ka sealseid klassiõpetajaid ühised töörõõmud ja –mured, seega võiks
klassiõpetajate tasandil teha koostööd küll, kuigi linnas ja maakonnas juhitakse haridust
eraldi. Pärnu linna ja maakonna õpetajad on näiteks loonud selle mõtte toetuseks Pärnu
linna ja maakonna klassiõpetajatele ühise kohtumiskoha kodulehe näol, mis toetaks ja
annaks vajalikku infot nii linna kui maakonna õpetajatele. Loodame, et sellest on abi koostöö
tekkimisel. Pärnu eeskujul lubas sinna poole liikuma hakata ka Tartu linn ja maakond.
Väga uue ja põnevate ideedena tuli seminaril välja mõte õpilaste ja õpetajate vahetusest
Eestimaa piires… Miks mitte mõte tulevikus teostada, sidemed klassiõpetajate vahel on tänu
EKÕL-e nüüdseks tugevamad ja laiaulatuslikumad kui kunagi varem.
Mõtteid, mida tahaks teiega jagada on veel ja veel, kuid kõik ei mahu artiklisse.
Seega, kui tahate rohkem kogeda, kuulda ja kaasa lüüa, siis astuge EKÕL-i liikmeks ja
hakake aktiivselt kaasa lööma oma maakonna ühenduse töös.
Kõik on teretulnud! Kontaktid leiate kodulehtedelt.
http://klassiopetaja.blogspot.com/
Vajalik info EKÕL-i kohta on koondatud sellele kodulehele, siit leiab ka lingid kõigi
maakondade klassiõpetajate ajaveebidesse, mis omakorda sisaldavad väga palju toetavat ning
inspireerivat iga klassiõpetaja jaoks. Külastage neid ja te ei kahetse!
EKÕL-i kõige suurem väärtus iga Eestimaa klassiõpetaja jaoks ongi see, et EKÕL koondab
üle Eesti aktiivseid klassiõpetajaid, kes on nõus oma häid mõtteid ja ettevõtmisi kõigiga
jagama.
Kõige soojemalt puudutas koostööseminaril mind Järvamaa klassiõpetajate poolt esile
tõstetud mõte:
„Meid ühendab tegus ja soe koostöö, mitte libe konkurents.”
See mõte sobiks minu arvates just täpselt EKÕL-i olemust avama.
Seepärast saigi sellest mõttest ka loole pealkiri.
Tiiu Maide
Pärnu Vanalinna Põhikooli klassiõpetaja
EKÕL-i Pärnumaa esinduskogu liige
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar