Tallinna Ülikooli klassiõpetajate eriala tähistab sünnipäeva juubelikonverentsiga

Klassiõpetaja eriala tähistab 27. oktoobril 2017 kell 10.00 juubelikonverentsiga "60 aastat kõrgharidusega klassiõpetaja ettevalmistust" Tallinna Ülikoolis sünnipäeva. 

Päeva jooksul ootavad ees põnevad ettekanded erinevate elualade esindajatelt ning sisukad teematoad. 

Õhtu lõpetab pidulik vastuvõtt kell 17. 

Täpse päevakava leiab siit.

Oma osavõtust palume teada anda siin.

Kohtumiseni juubelikonverentsil!

Airi Kukk

Tallinna Ülikool

EKÕL-i sügiskoolitus

Head klassiõpetajad!

Eesti Klassiõpetajate Liit (EKÕL) kutsub teid praktilisele sügiskoolitusele.
Koolitus toimub 25. novembril 2017 Tartu Katoliku Hariduskeskuses Joosepi majas (Oru 3).

Koolituse teemad ja läbiviijad:
"Õpetaja olla on vahva!"; Anne Orav ja Taimi Ruusmäe (Tartu Kivilinna Kool);
"Avastusõppega tuttavaks praktiliste tegevuste kaudu"; Jane Krasilnikova ja Epp Säre (Tartu Katoliku Hariduskeskus).

Päevakava:
10.30 - 10.50 sügiskoolitusele saabumine, registreerimine
10.50 - 11.00 sügiskoolituse avamine

11.00 - 12.30 koolitus

12.30 - 13.00 lõuna

13.00 - 14.30 koolitus

14.30 - 15.00 sügiskoolituse lõpetamine

Sügiskoolitus on tasuline. Osavõtutasu on 15 €.

Palume registreerida sügiskoolitusele hiljemalt 17. novembriks järgmisel lingil:
http://bit.ly/klassiopetajate_sugiskoolitus

Kohtumiseni sügiskoolitusel Tartus!

EKÕL-i juhatus

EKÕL-i suveseminar Sagadis

Eesti Klassiõpetajate Liidul on tore traditsioon oma õpetajatele pakkuda mõnusat kooliks sisseelamise võimalust harivate ja põnevate suvekoolide näol. Sellel aastal toimusid suvised koolituspäevad Sagadi mõisas ja Looduskoolis Lääne-Virumaal. Läbivaks teemaks oli “Loodusega käsikäes ehk uuenev õpikäsitlus säästvat arengut toetava hariduse kontekstis.”

Üle Eesti oli kokku tulnud palju klassiõpetajaid, kellega oli taas tore kohtuda ja ka uusi tuttavaid leida.

Kahe päeva jooksul oli võimalik osa saada erinevatest õppetegevustest avatud õpikeskkonnas. Sagadi mõisa ja selle ümbrusega tutvusime läbi mängu “Seiklus Sagadi mõisas” ning õhtul läbi ajaloohõngulise seiklusmängu “Jaga ja valitse”. RMK Sagadi Looduskooli programme tutvustati meile nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Looduskoolis esitleti erinevaid väljapanekuid ja loodusmänge. Juhendajatega mängisime läbi mitmeid erinevaid mänge, mida saame nüüd kooliski lihtsalt kasutada. Väga vahvad ja emotsionaalsed olid ka retked Lahemaa loodusesse. Täiendasime oma teadmisi nii taimede kui ka lindude osas, õppisime vaatlema oma silmaga, binoklite ning luupidega. Uuenevast õpikäsitlusest rääkis väga targalt ja inspireerivalt Asta Tuusti. Aitäh talle tarkuse ja emotsiooni eest! Väga vahvad olid teisel päeval meisterdamise õpitoad. Saime praktiliselt läbi teha nii korvi punumist, erinevaid taimetrükitehnikaid ja palju põnevat meisterdamist, mida õpetame kindlasti lastele edasi.

Suvekoolid on klassiõpetajatele suurepärane võimalus tutvuda erinevate haridusprogramme pakkuvate paikadega Eestis, et neid hiljem ka oma õpilastele harivateks väljasõitudeks pakkuda.

Meie, Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajad, olime taas väga rõõmsad, et võtsime ette küll nii pika sõidu, kuid nägime imeilusaid paiku Lääne-Virumaal, kuulasime suurepäraste loodusspetsialistide loenguid, osalesime põnevatel loodusmängudel ja -matkadel ning vahvaid tehnikaid õpetavates töötubades. Läheme kooli suurema emotsioonide ja teadmiste pagasiga, mida omakorda kolleegide ja õpilastega jagada.

Täname kõikide klassiõpetajate nimel veelkord suurepäraseid korraldajaid ja koolitajaid.

Järgmiste kohtumisteni.

Mõtted suvekoolist panid kirja Pärnu vanalinna Põhikooli õpetajad Tiiu, Ülle, Anne

EKÕL-i kevademinar "Kuulan ja kuulen. Vaatan ja näen."

7.aprillil toimus klassiõpetajate kevadseminar "Kuulan ja kuulen. Vaatan ja näen". Meie kiiresti muutuvas nutimaailmas leiame üha vähem aega üksteisega rääkimiseks, kaaslase kuulamiseks või lihtsalt mõtisklemiseks. Kuidas teha ennast mõistetavaks? Siin on väga oluline roll jutustamisoskusel.

Kevadseminar toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis, mis tegutseb alates 1996. aastast. Muuseum asub üle saja aasta vanuses Rotermanni soolalaos, mis on Tallinna üks silmapaistvamaid tööstusarhitektuuri näiteid.

Kevadseminari külaline oli Tartu Ülikooli eripedagoog ja logopeed Marika Padrik.

Ta käsitles oma ettekandes algklassides kiiresti arenevat ja arendatavat oskust – teksti mõistmise ja loome oskust, mille toetamise üks võimalus on pildiseeriate kasutamine. Hea jutustamisoskus ei ole kaasasündinud, vaid sõltub keskkonnast - kodu, lasteaed ja kool. Süsteemse jutustamisoskuse arendamine jääb 5-6 eluaastasse. Algklassides toimub kiire jutustamisoskuse areng - hea teksti tunnuste äratundmine, kuulajaga arvestamine, keeleline sidusus. Lähtuda tuleb jutust, mis õpetab lapsi mõtlema ja on õpetlik, ütleb Padrik. Tema sõnul on narratiiv osa sotsialiseerumisprotsessist. Jutud aitavad õpetada käitumist, emotsioonide mõistmist ja kontrollimist.  Hea jutustamisoskus on lapse lisaväärtuseks. Alustada tuleks juttude kuulamisest ja mõistmisest.  Jutustamisoskust aitavad arendada õigesti esitatavad küsimused teksti või pildiseeria kohta. Väga raske on leida sobivaid tekste, neid tuleb õpetajatel vajadusel ka ise koostada. Õpikutes ei leidu väga häid tekste jutustamisoskuse arendamiseks. Laste jutustamisoskuse arendamisel on väga tähtis roll lapsevanematel ja õpetajatel.

Kevadseminari teisel poolel tutvusid õpetajad klaveriloomadega. Klaveriloomademaa asub klaveris. See on ju üsnagi loogiline. Ja et Klaveriloomademaal elavad klaveriloomad, see on kah selge. Kes ise neid veel kohanud polnud, siis nüüd oli võimalus nendega tuttavaks saada. On aga mõned inimesed, kes klaveriloomi näinud ning nendega sõbraks saanud: Katri Rebane, Kerstin Hallik, Peeter Rebane. Klaverillood koos humoorikate vahepaladega panid õpetajatel jalad tatsuma.

EKÕL-i uus juhatus - Külli Arand, Raina Uibo, Merle Varek, Piret Jõul, Tiie Jaaniste

Kevadseminar lõppes EKÕL-i liikmetele  üldkoosolekuga. EKÕL-i juhatuse esimees Küllike Kütimets luges ette 2016 tegevusaasta kokkuvõtte. Põhikirja järgi lõppes liidu senise juhatuse (Küllike Kütimets. Mare Kütt, Eda Aavik, Lemme Sulaoja ja Tuuli Koitjärv) ja maakondliku esinduskogu tegutsemisaeg. EKÕL on aktiivselt tegutsenud alates 2011. aastast. Tehtu kohta jagati palju kiitvaid sõnu. Seminaril valiti liidule uus ja maakondlik esinduskogu.

EKÕL-i uue juhatuse liikmed töötavad ja elavad Eesti erinevais paigus

EKÕL-i juhatus 2011-2017 - Tuuli Koitjärv, Eda Aavik, Küllike Kütimets, Mare Kütt, Lemme Sulaoja

EKÕL-i uueks juhatuseks valiti Külli Arand (Tallinna Saksa Gümnaasiumi klassiõpetaja), Piret Jõul (Kõrveküla Põhikooli klassiõpetaja, Tartumaa),  Merle Varek (Haljala Gümnaasiumi klassiõpetaja, Lääne-Virumaa), Tiie Jaaniste (Otepää Gümnaasiumi klassiõpetaja, Valgamaa), Raina Uibo (Põlva Kooli  klassiõpetaja).

Uutele juhatuse ja maakondliku esinduskogu liikmetele sooviti tuult tiibadesse.

Kohtumiseni suveseminaril 15.- 16. augustil Sagadi Looduskoolis!

Jõulutervitus

EKÕL-i juhatus soovib kõikidele klassiõpetajatele häid pühi ning kosutavat koolivaheaega!

Eesti Klassiõpetajate Liidu sügisseminar „ Kunst on kunsti teha”

Eesti Klassiõpetajate Liit kutsus 26.novembril 2016 oma liikmeid Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli sügisseminarile "Kunst on kunsti teha." 

Klassiõpetajaid saabus igast Eestimaa nurgast. 

Sügisseminar algas tervituskohviga ning õpetajaid võlus väärikas maja, soe vastuvõtt ja seminarkoolituse jõuluhõngulised õpitoad . Avasõnad ütles EKÕL juhatuse esinaine Küllike Kütimets. See vahva koolituspäev oli osalejatele tasuta tänu projektitaotluse rahastamisele SA Innove poolt.

Päev algas Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli direktrissi Urve Krause tervitusega, kes rõhutas kooli põhiväärtusi- avatus, koostöö lastevanematega, õpilaste loovuse toetamine ja väärikust, traditsioonide austamist ning kooli ajaloo väärtustamist. Saime nautida päeva imekaunis koolimajas mitmekesiste ning kaasaegsete õppevahendite ning võimalustega. 

Järgnesid kaks töötuba: 

Piret Laanvee- klassiõpetaja 1.-6.klass, meisterdamisõpetaja, õpetajate koolitaja. Tema töötoas said osalejad meisterdada kipssidemest näpunukke, päkapikke.

Valmistasime paberit ja sellest jõuluteemalisi seinapilte. Lambavillast pallikesi, ehteid, võtmehoidjaid, jõulukaunistusi. Meeldejäävaks kogemuseks oli harjutada sõrmele kipssideme tegemist, mille käigus valmis üsna lihtsa vaevaga päkapikust näpunukk. Selgus, et toreda villapalli tegemiseks ei kulu sugugi palju oskust ega vahendeid, vaid veidi villa, tükike porolooni, pisut seepi ja kannatust. Koolitaja Piret Laanvee- rõõmustas materjalidega, mis kõigile lastele koolis kättesaadavad ja odavad. Tulemus aga suurepärane. Valiminud kipsist päkapikud oli tore sissejuhatus esimesse adventi. Salvrätikust ja pehmest paberist valmisid kaunid jõuluteemalised seinaplaadid, mida õpetajad valmis õhinaga lastele õpetama. Villa ja seebiga valmisid toredad pallikesed, mida täiskasvanudki veeretasid ja viskasid nagu lapsed. 

Teises töötoas oli koolitajaks Anneli Laasi- vabakutseline õpetaja, maaliõpetaja. Tema juhendamisel valmisid guaššidega segatehnikas talvepildid kui imelised meistriteosed. Saime õpetusi värvide segamisest, pintslite valikust ja ideid talve maalimiseks. Muidugi sai üle korratud ka guaššvärvide maalimise põhitõed. Huvitav oli jälgida värvide mängu ja leida ikka uusi ning põnevaid toone. Kui see kõik nüüd paberile panna, siis väikeste näpunäidete ja vihjetega tunneb iga algaja maalija ennast tõeliselt suure kunstnikuna. Kaunid pildid tekkisid justkui iseenesest.

Keskpäeval oli lõunapaus ja töötoad vahetusid.

Piret Laanvee ja Anneli Laasi juhendamisel lendas aeg suisa linnutiivul. Uued vahvad ideed ja põnevad taasavastused tegid meele rõõmsaks ning panid klassiõpetajatel silmad särama.

Töine ja hariv laupäev oli õpetajaid innustav, kaasahaarav, meeleolukas ja igati kordaläinud päev. Koolituspäev täitis osalejate ootused. Koolitajad pakkusid õpetajatele uusi teadmisi, oskusi ja enesekindlust. Heameelt tunti ka kolleegidega kohtumise üle. Sügisseminari lõppedes olid kõik osalejad rahulolevad, et said koos veeta töise ja meeleoluka laupäeva. Mitmete ideedega asuti koduteele ja lubati neid kohe kaunil advendiajal kasutama hakata. Emotsioone ja mõtteid seminarkoolitusest jätkub kindlasti veel kauaks. Suur tänu korraldajatele suurepärase päeva eest! Toimunud koolitus oli tore sissejuhatus algavasse advendiaega. Kogutud ideed ja koolituselt saadud kogemuste pagas võimaldab seda jõuluhõngulist õpituba jätkata oma klassiruumis õpilastega.

Lahku mindi järgmiste koolituspäevade ootuses. 

Suur aitäh EKÕL-i juhatusele. Jõudu ja jaksu kõigile klassiõpetajatele!

Tallinna Saksa Gümnaasiumi klassiõpetajad: Ülle Gatski, Marje Kotkas, Ene Tõnnis, Tiina Lohu ja Külli Arand

KLASSIÕPETAJATE SUVESEMINAR OTEPÄÄ GÜMNAASIUMIS

15. ja 16. augustil toimus Otepää Gümnaasiumis Eesti Klassiõpetajate Liidu suveseminar. Seminar keskendus lapse loomulikule arengule ja kandis pealkirja "Mäng on väikese inimese töö".

Eesti Klassiõpetajate Liidu esinaine Külllike Kütimets ütles avasõnas: "Võtame rahulikult!" See idee kandis meid esimesel päeval. Seminari võeti rahulikult ja nauditi iga hetke. Kokku osales seminaril 75 õpetajat üle Eesti.

Kuna võõrustaja oli Otepää Gümnaasium, siis algas esimene tööpäev direktori tervituse ja ringkäiguga koolimajas. Oleme juba harjunud oma ilusa koolimaja ja mitmekesiste ning kaasaegsete vahendite ning võimalustega. Seda, et kõik hea ei ole iseenesestmõistetav, tuletasid meelde külastajate imestus ja imetlus. Külalised andsid mitmeid kordi ja selgesõnaliselt sõnumeid, mis lubab uskuda, et Otepää Gümnaasium töötab otstarbekalt, innovaatiliselt ja õpilaste vajadusi silmas pidades.

Esimese seminaripäeva sisustas Tartu Ülikooli interpersonaalse kommunikatsiooni õpetaja, koolitaja ja pereterapeut Tiit Kõnnussaar. Tõsteti esile, et laps saab olla õppimiseks valmis, avatud ja uudishimulik vaid siis, kui ta tunneb end nii vaimselt kui füüsiliselt turvaliselt. Esimene päev lõppes digiorienteerumisega. Otepää Gümnaasiumi klassiõpetajate Kaja Oja ja Tiie Jaaniste eestvedamisel tutvustati külalistele QR-koodide ja digiorienteerumise abil meie linna vaatamisväärsusi. Osalejad jagasid korraldajatele hulgaliselt emotsioone. Külalised kiitsid eramajade ehedust, linna ilu ning Otepääd ja selle ümbruse imekaunist loodust. Kõik osalejad said kaasa suurepärase kogemuse ja kaelakaardi. Finišis oli võimalik saada teada õiged vastused ning mekkida kohalike õunte mahlasust.

Kui esimene seminaripäev oli rahulikum, siis teisel päeval said külalised ise töötubades aktiivselt kaasa lüüa. Tutvuti mitmete õppimist ja mõtlemist toetavate mängude ning tantsudega. Õpetaja Tuuli Koitjärv Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist viis läbi töötoa „Bee-Bot robot mängukaaslaseks“, Haapsalu Linna Algkooli õpetajad Evelin Nappus ja Taimi Sammel töötoa „Mängiv noor on õppiv noor“. Märjamaa Gümnaasiumi klassiõpetajad õpetasid pärimustantse eheda lõõtsa saatel ning Otepää Gümnaasiumi õpetajad Kaire Ojavee ja Tiie Jaaniste tuletasid osalejatele meelde vanu häid ringmänge.

Teine seminaripäev oli tulvil positiivsetest emotsioonidest, mis tekkisid toredast koostööst, aktiivsest liigutamisest ja ka enese tundmaõppimisest. Küllike Kütimets lausus: „Töötubade juhendajad särasid ise ja panid osalejaid sellest nakatuma.“

Korraldajad peavad Otepääl toimunud viiendat klassiõpetajate suveseminari õnnestunuks.

                       

Tiie Jaaniste ja Kaire Ojavee Otepää Gümnaasiumi klassiõpetajad

EKÕL-i suvepäevad Otepääl

Eesti Klassiõpetajate Liit ootab teid suvepäevadele "Mäng on väikese inimese töö", mis toimuvad 15. - 16. august Otepääl.

Suvepäevade päevakava:

PÄEVAKAVA

Palume ennast registreerida alljärgneva lingi kaudu:

REGISTREERIMINE.

Ilusat kevadet!

EKÕL-i juhatus

Rahatarkuse koolitus Tartus

Koostöös rahandusministeeriumi ja MTÜ Investeerimiklubiga kutsume õpetajaid rahatarkuse koolitusele. Koolituse osalustasu 5 € sularahas.

Koolituse kava

Registreerimine kuni 31. maini (link registreerumiseks)

Eesti Klassiõpetajate Liidu kevadseminar “Reis tähemaailma”

6.aprillil kogunesid klassiõpetajad Tallinna Energia Avastuskeskusesse traditsioonilisele kevadisele koostööseminarile "Reis tähemaailma."

Seminari alguses said klassiõpetajad energiakeskusega lähemalt tuttavaks. Turundusjuht Kristiina Raid tutvustas majas pakutavaid õpiprogramme ja ekspositsioone. Kõike seda oli meil võimalik oma silmaga ka hommikuse ringkäigu ja lõunapausi ajal näha. Seminari esimeseks külalislektoriks oli MTÜ Hoolingu eripedagoog-nõustaja ja koolitaja, Eesti Lugemisühingu juhatuse liige ja koolitusjuht, Lugemispesa arendaja Maili Liinev, kes andis näpunäiteid ja juhiseid lapse lugema õpetamisel nii õpetajale kui ka lapsevanema jaoks. Ta rõhutas, et oluline on luua kontakt lapse ja tema perega. Õpetaja on see, kes saab vanemat aidata ja suunata. Lapse lugema hakkamine ei toimu hetkega, vaid see on pikk protsess, mis algab juba lapse sünnimomendist. Liinev rõhutas, et lapsi ei tohiks lugema treenida, sest siis ei kujune funktsionaalne lugemisoskus ja lugemine muutub ebameeldivaks, kaob huvi. Lugemisoskuse olulisteks teguriteks on vanema enda eeskuju, ettelugemine (oluline 12. eluaastani!), raamatute koostamine, lühikirjade kirjutamine, lugemismängud. Tähtis on last tunnustada ning seeläbi tõsta tema enesehinnangut. Ei tohi unustada, et iga laps hakkab lugema, lihtsalt õppimisprotsessi pikkus on iga lapse puhul erinev.Aga mida teha siis, kui lapsel on lugemisraskus ja sellega seoses ka madal enesehinnang? Siis tuleb appi lugemiskoer. Järgmiseks külaliseks oli Maarja Tali lugemiskoeraga Susi. Eestis on praegu 20 tegutsevat lugemiskoera. Oluline on koera iseloom ja koostöö peremehega, koeratõu puhul ei ole kindlaid eelistusi. Lugemiskoertele väljastatakse ametitõend, mis kinnitab tema sobivust teraapiakoeraks.

Ka Maarja rõhutas, et loomade abil saab laste enesehinnangut tõsta, tekitada lugemishuvi. Lugemiskoer on lapsele toeks lugemisraskustest ülesaamisel, sest neljajalgne sõber kunagi ei kritiseeri. Ta võtab maha hirmud, koer ei oska ise lugeda, talle saab ette lugeda. Teraapia lugemiskoeraga on pikk ja aeganõudev protsess.

Klassiõpetajad jõudsid ühisele järeldusele, et lapse lugema õppimine ei tohi olla valus. Täiskasvanud, lapse pere koos õpetajaga, saavad olla lapsele toeks põneva tähemaailma avastamisel. .

Klassiõpetajad Lääne-Virumaalt:
Jana Sillajõe, Rakvere Gümnaasium
Mare Kütt, Rakvere Gümnaasium
Sirle Taaksalu, Põlula Kool

EKÕL-i seminar "Sügissumin" Viljandis

 25. oktoobril said Eesti Klassiõpetajate Liidu maakondade esinduskogu liikmed kokku Viljandis, kus toimus seminar "Sügissumin" Koolituspäev algas Viljandi Pärimusmuusika aidas.

Enne koolitust tutvustati meile Pärimusmuusika Keskuse ja aida ajalugu ning võimaldati ringkäik lavatagustes ruumides. Kas teie teadsite, et aidas on suur saun ja kaminaruum 30 inimesele? Ringkäik lõppes kohvikus. Nautisime kassinaeriteed. See maagilist sinist tooni jook rahustab häälepaelu, seega on imejook õpetajatele. 4-tunnist kursust „Sissejuhatus laulumängude ja pärimuslike tantsude maailma“ viis läbi Janne Suits, Pärimusmuusika teabekogu juhataja. Tsiteerin teda: „Kui miski kultuuris hakkab hääbuma, antakse see laste kasutusse. Kui nemad seda väga aktiivselt kasutavad, tuleb see kultuuri tagasi.“ Nii on ka pärimuslike tantsude ja laulumängudega. Algselt olid need mõeldud noortele ja täiskasvanutele, mängudel ja tantsudel on sigimismaagiline taust. See tähendab, et algselt oli mängude ja tantsude eesmärgiks kontakt vastassugupoolega, võimalus kaaslast puudutada, võimalus ennast näidata. Selgus, et pärimuslikke laulumänge ei saagi mõnusalt tugitoolis istudes õppida. Tuleb ikka ise läbi mängida ja tantsida. Janne Suits oma vahetu ja vaba olemisega suutis kogu seltskonna ruttu koos tegutsema panna. Tammusime labajalga nagu üks sootsium. Kehastusime hobusteks, hiirteks, kassideks, midrilindudeks, jahimeesteks, kuningaks, vaeseks ja rikkaks meheks. Elevust ja kilkamist oli sama palju kui laste seltskonnas. Usun, et paljud läksid kursuselt ära mõtetega alustuseks vähemalt mardipäeval voortantsu tantsida.  Janne Suitsul on 2014. aastal ilmunud raamat, millesse ta on kogunud pärimuslikke mänge, mis sigimismaagilisest taustast hoolimata sobivad ka lastele mängimiseks. 

Aidast viis imeilus jalutustee meid läbi oru teisele künkale – teatrisse. Vaatasime Ugalas etendust „Mee hind“. 

Katrin Kurvits, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli klassiõpetaja

EKÕL-i suveseminar Viljandimaal

Tänavune Eesti Klassiõpetajate Liidu suveseminar „Rännak loovuse radadel“ toimus 13.-14. augustil 2014 Vanaõue Puhkekeskuses Viljandimaal. Kaunis loodus, vahva hoonetekompleks aitasid kaasa mõnusa õhkkonna loomisel. 

Saabumispäeva juhatas sisse loovkoolitaja Kati Orav. Tutvusime  Rory´s Story Cube jututäringutega, jutustasime lugusid, tutvusime kolleegidega. Leidsime rühmatöös täringutele palju erinevaid kasutusvõimalusi. Saime teada, kuidas erinevaid teemasid visualiseerida, kuidas lihtsate võtetega ja arusaadavalt asju ning inimesi kujutada.


Peale tubast õppepäeva, jätkus õhtu elamusmängude seltsis. Loo Keskkooli ja Laulasmaa Kooli inimeseõpetuse ning kehalise kasvatuse õpetaja Kersti Lepik viis õues läbi mänge ja võistlusi, mida saaks kasutada nii õppeprotsessis kui vaba aja sisustamisel. Mängud olid põnevad ja kaasahaaravad.

Tekkis meeskondlik võistlushasart, mõeldi, kuidas mänge edasi arendada ja huvitavamaks muuta.

Õpetajad mängisid hämaruse saabumiseni ja selles oli süüdi entusiastlik ja kaasahaarav juhendaja Kersti Lepik.








 
Teine õppepäev algas töötubadega.

Piret Kukk, lasteaiaõpetaja ja nukumeister, jutuvestjate ühenduse „Pööripäevaklubi“ eestvedaja rääkis lugude jutustamisest, kuidas käelise tegevusega jutuvestmist toetada.  Enim elevust tekitasid nöörimängud, paljudele tuttavad lapsepõlvest. Õppisime selgeks uued nööritrikid ja nii mõnigi sai kogetust meeldiva pisiku- veel uusi nippe juurde otsida.

Eve Burmeister, Märjamaa Gümnaasiumi klassiõpetaja jagas oma ideede pagasit: mustrid ruudulisel paberil matemaatikatunnis, mustrite loomine käepäraste vahenditega (värvilised kummid naelutatud puitalusel), looduslike mustrite kandmine paberile, fantaasia arendamine kangatüki abil jms.

Suveseminar lõppes kogemusi vahetades.

Põlva Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Ester Kalder tutvustas projekti „Male koolidesse“ ning rääkis sellest, kuidas malemäng toetab õppetööd ja kuidas kogu projektiaasta möödus.
Läänemaa klassiõpetajad jagasid kogemusi emakeeleolümpiaadi ja kirjanduslike olümpiaadide koostamisest. Imetlusväärne koostöö ja suurepärane tulemus! Saime ideid, kuidas ühe muinasjutu põhjal koostada erinevate ülesannetega töölehti.
Rakvere Gümnaasiumi klassiõpetajad Kadi Kruusmaa ja Pille-Riin Pukk jutustasid oma kogemustest haridusprogrammiga „Ettevõtlik kool ja ettevõtlik õpe“.  Kuulsime, kuidas noorte endi väljapakutud, planeeritud ja läbiviidud tegevused muutsid neid vastutustundlikumateks ja loovamateks.
Klassiõpetajad Mare Kütt ja Küllike Kütimets tutvustasid oma ettekandes, kuidas loov õpetaja saab arendada loovat õpilast õppematerjalide kaudu.
Õppepäevadesse  mahtusid kohvi- ja söögipausid. Siin  peab kiitma kokka ja Vanaõue pererahvast! Väga mitmekesine menüü ning maitsvad toidud, suurepärane teenindus!

Loodame, et kõik seminari osalejad said täiendust oma ideede pagasisse, suhelda kolleegidega, jagada kogemusi, kuulda, mis teoksil teistes koolides.
Nõustume mõttega, mis kirjas koolitusel jagatud materjalides: „ Õpilase loovuse areng sõltub õpetajast. Õpetaja seisukohalt on tema ülesanne eelkõige loovuse väljakutsumine ja alustada tuleks muidugi iseendast.“

Ootame huviga EKÕL-i järgmisi projekte!
Tänud suvepäevade korraldajatele!

Põnevat kooliaasta algust soovides,

Lea Jaansoo ja Anu Lauri
Saue Gümnaasiumist

Fotode autor Anu Lauri

Klassiõpetajate kevadine koostööseminar

„Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja. Aga inimene, kes ise ei sütti, ei saa ka teisi süüdata.“ (Esa Saarinen)

15. aprillil kogunes 70 klassiõpetajat Tallinna Saksa Gümnaasiumisse, et saada osa Moreno Keskuse koolitaja, superviisor Tuuli Vellama loengust „Õpetamise tuju“. Enne loengut tervitas meid kooli direktor Külli Puhkim, kes meenutas mängu osatähtsust laste igapäevaelus. Väikese, kuid südamliku kontserdi andis kooli mudilaskoor.

Tuuli Vellama loengu sõnum hõlmas töörahulolu, motivatsiooni, positiivse ja negatiivse mõtlemise toimemehhanisme. Kolmetunnine koolitus oli haarav ja väga kaasakiskuv. Mõtlema pani statistika olukorrast Eestis: 16% inimestest on pühendunud, 64% käivad tööl ning 20% töötavad aktiivselt vastu. Kuhu kuulud Sina? Kas teed oma tööd südamega? Kas suudad seejuures hoiduda läbipõlemisest? Kõlama jäi väga ilus mõte: läbi ei põle need, kes ei põle.

 Kuulajad said vastuse küsimusele, kuidas toimida, et läbi põlemata ikkagi põleda? Saime mitmeid väga häid näpunäiteid iseenda hoidmiseks, sest läbipõlenud inimesel on raske teistele midagi head pakkuda. Tuuli Vellama ei jaganud meile vaid teoreetilisi teadmisi, vaid küllastas meie vaimset pagasit suure hulga praktiliste näpunäidetega. Nüüd on igal kohal viibinud klassiõpetajal tagataskus mitmeid häid võtteid, kuidas hoida ennast ning suhteid õpilaste, kolleegide ja lähedastega.

           

EKÕL-i kevadise koostööseminari lõpetas liidu üldkoosolek, kus tehti kokkuvõtteid möödunud tegevusaastast, mis loeti kordaläinuks. Põhikirjajärgselt lõppes liidu juhatuse tööperiood. Koosolekul otsustati ühehäälselt, et senine klassiõpetajate liidu juhatus jätkab oma tööd.

Kaja Kivisikk

Descartes'i Lütseum klassiõpetaja
Fotod: Mare Kütt

Klassiõpetajate kevadkonverents „Õppida on vahva“ Tartus Veeriku Koolis

Emakeelepäeval kogunesid klassiõpetajad juba traditsioonilisele kevadkonverentsile, mille 

korraldasid Tartu linna klassiõpetajate aineühendus ja Eesti Klassiõpetajate Liit.

Tervitussõnad lausus võõrustaja Veeriku Kooli direktor Ruth Ahven. Ürituse alustuseks 

soovis ta, et oleks tore, kui õpetaja eelmisest sajandist ja õpilane praegusel sajandil suudaksid 

koos töötada.

Järgnevad ettekanded pakkusidki mõtlemisainet ja nõuandeid, kuidas seda koostööd 

tõhustada, et oleks tore nii õpilasel kui õpetajal.

MSc Anu Virovere arutles teemal „Õpetaja – kas juht või liider“. Millal inimene õpib? Miks 

me teeme seda, mida teeme? Mis teeb meid õnnelikuks? Kas igas juhis elab ka liider? See ei 

pruugi nii olla. Juht on amet. Liidril on visioon, karisma, sisemine intuitsioon. Anu Virovere 

märkis, et see, kes saab aru vajadusest tulemuste saavutamise nimel inimestega tööd teha 

ja tahab protsessi paremaks muuta, ongi liider. Juhil on alluvad – õpetajal õpilased. Liidril 

on aga vabatahtlikud järgijad. Seega, kui õpetaja on liider, siis on tal vabatahtlikud õppijad. 

Kõneleja rõhutas esimeste õpetajate tähtsust, sest nemad kujundavad välja hoiakud edasise 

õppimise suhtes. Mõtlemisainet pakkus arutlus teemal Mis paneb meid tegutsema? Piits ja 

präänik halvavad sisemist motivatsiooni. Oluline on edutunne ja kiitus. Õppimine on mõnus, 

kui see on jõukohane, kindla eesmärgiga, kaasahaarav, õppija minaga seotud, lisas Anu 

Virovere.

Tartu Keemia Instituudi õppejõud Karin Hellat näitas, kuidas suunatud uurimuslik õpe 

ehk avastusõpe muudabki õppimise vahvaks. Avastusõpe on kõiki lapsi arendav käelisele 

tegevusele baseeruv õppemeetod, mille kaudu omandatakse tunnetuslikud oskused: süsteemne 

ja loogiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, otsustusvõime, küsimuste esitamise 

oskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus. Lastes arenevad sotsiaalsed pädevused ja loovus. 

Arusaamisega õppimine loob motiivi elukestvaks õppeks ja tagab edukuse edaspidises elus, 

tähendas sõnavõtja.

Tartu Katoliku Hariduskeskuse klassiõpetajad Kairi Kutta ja Epp Säre kirjeldasid ning jagasid 

kogemusi, kuidas avastusõpet koolis rakendada. Esinejad konstateerisid, et õpilane on õppe- 

protsessis aktiivne osaleja, õpetaja suunaja ja juhendaja. Rõhuasetus on lapse algatusel, ise-

tegemisel ning kogemuse läbi õppimisel.

Tänapäevased tehnilised vahendid on kindla koha leidnud 21.sajandi koolis. Koolielu portaali 

algõpetuse ainemoderaator ja HITSA Innovatsioonikeskuse koolitaja, Tallinna Haridus-

kolleegiumi klassiõpetaja Tuuli Koitjärv tutvustaski IKT vahendite kasutamise võimalusi 

õppetöös. Elevust tõi saali nutitelefonide abil ülesannete lahendamine.

Tartu Erakooli klassiõpetajad Piret Kimmel ja Karen Kärtmann näitasid iPad`i kasutamise 

võimalusi õppetöös. Esitlus oli huvitav, paraku enamus koolides jääb selline õppimismeetod 

esialgu veel unistuseks. Samas märkisid esinejad, et ka nende töös on tavalisel õpikul ja 

töövihikul oma koht.

Kõik ettekanded olid huvitavad ja inspireerivad. Õpetajad said innustust viimasele 

õppeveerandile vastu minna, tegutseda nii, et õppida on vahva.

Üritus oli ladus ja läbimõeldud. Aitäh korraldajatele ja vastuvõtjale Veeriku Koolile!

Ester Kalder
Põlva ÜG klassiõpetaja

15.aprillil EESTI KLASSIÕPETAJATE LIIDU KOOSTÖÖSEMINAR “ÕPETAMISE TUJU”

EESTI KLASSIÕPETAJATE LIIDU KOOSTÖÖSEMINAR

“ÕPETAMISE TUJU”

15. aprill 2014 Tallinna Saksa Gümnaasium (J. Sütiste tee 20 )

„Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja.

Aga inimene, kes ise ei sütti, ei saa ka teisi süüdata.“

Esa Saarinen

10.30 - 11.00 - kogunemine, tervituskohv

11.00 - 11.15 - koolipoolne tervitus

11.15 - 12.30 “Õpetamise tuju”, Tuuli Vellamaa (Moreno Keskuse koolitaja, superviisor,  psühhodraama grupiterapeut)

• Meie enda rollist töörahulolu ja motivatsiooni kujundamisel.

• Milline on Inspireeriv õpetaja õpilase silmade läbi?

• Õpilaste kaasamine, grupikäitumine.

• Kas põleda või “läbi põleda”?

• Positiivse/negatiivse mõtlemise toimemehhanismidest.

12.30 - 12.45 seljasirutuspaus

12.45 - 14.00 jätkab Tuuli Vellamaa

14.00 - 14.45 LÕUNA

14.45 - 16.00 EKÕL-i liikmete ÜLDKOOSOLEK

• juhatuse aruanne
• revisjonikomisjoni aruanne
• juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, kinnitamine

MAAKONDLIK ESINDUSKOGU

Osalustasu 5 €, mis sisaldab jaotmaterjale ning lõunasööki, palume tasuda kohapeal sularahas.

Koostööseminar on ainult Eesti Klassiõpetajate Liidu liikmetele.

Registreeru hiljemalt 7.apr koostööseminarile siin.

EKÕL-i sügisseminar "Ei ole üksi ükski jüts"

Reedel, 1. novembril, toimus Tartu Tamme gümnaasiumis Eesti Klassiõpetajate Liidu sügisene koolituspäev, mis kandis just sellist pealkirja. Me kõik oleme õpetajatena ja ka peresuhetes seisnud probleemi ees, kuidas saada hakkama halbade käitumismustrite parandamisega. Eesti vanasõnagi ju ütleb, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Jah, vanu ja sissejuurdunud harjumusi on raske muuta ka täiskasvanutel, rääkimata lastest. Ometi suutis Angela Jakobson saalitäiele kuulajatele anda lootust, et see on siiski võimalik. Ja mitte ainult võimalik, vaid et see ka meeldib lastele. Angela Jakobson rääkis, et käitumismustreid saab muuta Oskuste ja Vastutuse õppega, mis on lahenduskesksele teraapiale tuginevad meetodid ja mille autoriteks on Ben Furman ja Tapani Ahola. Meetodite eesmärgiks on rikastada õpetajate töövõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Oskuste õpe põhineb ideel: lastel pole probleeme, vaid on ainult oskused, mida nad ei ole veel äraõppinud. Seega siis – laste probleeme nähakse kui oskuseid, mida tal on vaja parandada ja õppida (probleemid on puudulikult arenenud oskused). Laste probleemid lahenevad kõige paremini siis, kui laps ise oma probleemi lahendamises aktiivselt osaleb. 15 sammuline sekkumistehnika pakub konkreetseid lahendusi nii käitumisprobleemide, kui ka erinevat laadi
psüühiliste häirete korral. Vastutuse õppe meetod on Oskuste õpet toetav 6-astmeline juhis
õpilase vastutustundliku käitumise saavutamiseks.

Koolituspäeva teiseks esinejaks oli Ly Lõhmus, kes on tuntud ka Doktor Kloun Triibuna. Tema tutvustas kuulajatele projekti Doktor Kloun. Programmi eesmärgiks on tuua haiglasolevatele lastele, nende peredele, sõpradele ja hooldajatele rõõmu ning leevendada nende muresid. Teha nende haiglasviibimine kergemaks ning pakkuda pikaajaliselt haigetele lastele hoolivat mängukaaslast ja sõpra. Programm on heaks kiidetud sadade haiglate poolt üle maailma, sest naeru ja mängu peetakse teraapiliseks, kuna need on tavalised laste eneseväljendusvahendid ning aitavad unustada kasvõi hetkekski mured ja pinged. Doktor Klounina töötamine on emotsionaalselt raske, kuid väga vajalik ja tänuväärne töö nendele, kes seda vajavad. Kahjuks
ei suuda paljud selle töö pinget kaua taluda ja seetõttu on alati oodatud projektiga liituma uusi inimesi, kes tahaksid anda oma panuse sellesse tänuväärsesse ja heategevuslikku programmi. Kargelt sügisese koolituspäeva loengud Tartus olid kaasahaaravad, huvitavad, emotsionaalsed ja vajalikud ning panid kuulajaid aktiivselt kaasamõtlema. Igati kordaläinud koolituspäeva tunnustuseks kõlas lõpus ka tugev ja tunnustav aplaus tänulikelt kuulajatelt. Loengutelt sai kaasa positiivse sõnumi, et täiskasvanute ja kaaslaste kannatlikuse, järjepidevuse ja hoolivusega ei tohiks ükski Jüts tunda end üksikuna. Siinkohal tahaks tänada külalislahkeid Tartu Tamme Gümnaasiumi võõrustajaid ja Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatust suurepärase korralduse ja teemavaliku eest. Boonuspunktidena sai kohapeal osta ka õppekirjandust ja kohtuda toredate kolleegidega erinevatest koolidest.

Marika Tein
Tartu Mart Reiniku Kooli klassiõpetaja

Juba mitmendat aastat oleme tähele pannud, et järjest raskem on toime tulla laste käitumisega. On selle põhjuseks liialt vabameelne kodune kasvatus või vajaliku kasvatuse puudulikkus? Paljudel lastel pole kannatlikku meelt, kuulamisoskust, kaaslastega arvestamise oskust jne, mis soodustab tülide tekkimist klassikaaslastega. Õpilaste käitumisprobleemidega on kimpus nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Justkui seda õpetajate muret tajudes korraldas Eesti Klassiõpetajate Liit sügisseminari „Ei ole üksi ükski jüts“, mille võõrustajaks oli Tartu Tamme Gümnaasium. Seminari esimesel poolel esines psühholoog Angela Jakobson loenguga „Oskuste õppe ja vastutuse õppe põhimõtted“. Angela Jakobson on esitletud põhimõtteid oma töös juba mitmel aastal edukalt kasutanud. Lastele on selline lähenemine meeltmööda ja annab oodatud tulemusi. Oskuste ja vastutuse õpe on lahenduskesksele teraapiale tuginevad meetodid, mille autoriteks on Ben Furman ja Tapani Ahola. Meetodid on sobilikud lastele vanuses 3–12 aastat. Meetodite eesmärgiks on rikastada õpetajate töövõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Oskuste õpe põhineb ideel, et lastel pole probleeme, vaid on ainult oskused, mida nad ei ole veel ära õppinud. Lapse probleeme nähakse kui oskusi, mida tal on vaja parandada ja õppida s.t probleemid on puudulikult arenenud oskused. Näiteks vabandamise oskus, sõbraks olemise oskus, töörahu oskus, oma korra ootamise oskus, kõndimise oskus jne. Laste probleemid lahenevad kõige paremini siis, kui laps ise oma probleemi lahendamises osaleb. 15-sammuline sekkumistehnika pakub konkreetseid lahendusi nii käitumisprobleemide kui ka erinevat laadi psüühiliste häirete korral. See on nagu mäng, milles võidavad kõik osapooled. Kuulates seda loengut, tekkis palju häid mõtteid, mida on vaja oma edasises õpetajatöös rakendama hakata. Lähenedes õpilasele „soovide käega“, jõuame kindlasti kiiremini soovitud tulemuseni, kui lähenedes „etteheidete käega“. Angela Jakobson rõhutas, et iga oskuse õppimine on neljaastmeline. Esimesel astmel on inimene ebateadlik ja vilumusteta, kus ta lihtsalt käitub, aga ei analüüsi oma käitumist. Teisel astmel teadlik, aga vilumusteta – teooria, kuidas käituda, on olemas, aga vilumus puudub. Kolmandal astmel on isik teadlik ja vilumustega, seega teab, kuidas käituda, proovib ja harjutab oskusi. Kõige kõrgemal, neljandal astmel, on oskus kinnistunud ja rakendatakse alateadlikult. Loengu lõppedes oleme jõudnud teisele astmele ja raskem osa on veel ees. Tahaks veel läbida rollimänguvooru, kus teeksime sama, mida õpilasedki: harjutaksime oma oskuste üheksandal sammul õpetaja abiga õpitavat oskust. Vastutuse õppe meetod on kuueastmeline juhis õpilase vastutustundliku käitumise saavutamiseks, mis sobib vanematele õpilastele. Meetodi motoks on, et probleemi lahendamisest tulenev au peab olema suurem kui probleemist tulenenud häbitunne. Õpetaja roll on toetada ja nõustada õpilast selle kuue astme läbimisel. Sügisseminari lõpetas Doktor Kloun Triibu, Ly Lõhmus Tartu lasteaiast Rukkilill, kes tutvustas MTÜ Doktor Kloun tegemisi.

MTÜ Doktor Kloun loodi 12.12.2006 eesmärgiga tuua haiglas olevatele lastele, nende peredele, sõpradele ja hooldajatele rõõmu ning leevendust, teha haiglas olemine kergemaks, pakkuda pikaajaliselt haigetele lastele hoolivat mängukaaslast ja sõpra. Dr Klouni tegevus on vabatahtlik ja heategevuslik. Doktor Klouni töö ei ole emotsionaalselt lihtne, sest haiglas võib kogeda väga raskeid ja kaootilisi olukordi, mida tuleb käsitleda delikaatselt. Suheldes haigete lastega, peavad Doktor Klounid arvestama erinevate piirangutega palatites. Iga külastus on eriilmeline ja personaalne, tulles vastu lapse fantaasiatele. Kõik Dr Klounid läbivad intensiivse koolituse ja haiglaklounide meetodil juhendamise. Dr Klounide koolitajad on Toomas Tross ja Haide Männamäe. Kaks korda aastas toimuvad õpitoad. Ly Lõhmus tõdes, et tegutseb praegu Tartus üksi, kaasates paarilisi teistest linnadest. Kõik Dr Klounid tegutsevad reeglina paarikaupa. Tartu Lastekliinikusse jõuab ta vaid kahel korral kuus, kus lapsed ja nende vanemad teda pikisilmi ootavad. Doktor Klounide iganädalaste külastuste ideaal oleks kohtuda kõigi haigemajja sattunud lastega ning kirjutada neile naerurohtusid ja kinkida tervendav hea tuju. Infot MTÜ Doktor Klouni kohta leiab nende kodulehelt www.doktorkloun.ee.

 

 Seminaril pakkusid oma raamatuid kirjastused Atlex ja Koolibri. Täname korraldajaid ja võõrustajaid huvitava ning õpetliku päeva eest. 

 Õp Tiina Karri Tartu Kesklinna Koolist

EKÕL-i sügisseminar "Ei ole üksi ükski jüts"

Eesti Klassiõpetajate Liit  korraldab klassiõpetajatele sügisseminari “Ei ole üksi ükski jüts” 
reedel, 1. novembril 2013 kell 11.00
Tartu Tamme Gümnaasiumis (Tamme pst 24a)
Registreerimine 28. oktoobrini selle lingi kaudu.
Osalemine liikmetele 3 €, mitteliikmetele 10 € (hind sisaldab koolitusmaterjale ja lõunat)

Täpne päevakava siin.

Kohtumiseni Tartu Tamme Gümnaasiumis,

EKÕL-i juhatus