Eesti Klassiõpetajate Liidu kevadseminar ja üldkoosolek

 "Nukumõtlemise draamakoolitus ehk

kuidas kujundada õnnelikku ja iseseisvat õpilast"

Reedel, 6. aprillil 2018

NUKU teatris ja muuseumis (Nunne 4, Tallinn)

10.30 - 11.00 kogunemine, hommikukohv

11.00 - 11.20 päeva sissejuhatus

11.30 - 14.00 ekskursioon NUKU teatris, draamakoolitus

Koolitajad:

Maria Usk - NUKU muuseumi juhataja ja lavastaja, draamakoolituse läbiviija

Karl Sakrits - NUKU muuseumi juhataja ja lavastaja, draamakoolituse läbiviija

Are Uder - NUKU näitleja, teatrimaja ekskursiooni läbiviija

Riho Tammert - NUKU näitleja, teatrimaja ekskursiooni läbiviija

NUKU teatri ajalugu tutvustav ekskursioon

Rändame ringi nii ajas kui ka ruumis. Tähtede Võlvi „ajamasina“ kaudu viime teid mitukümmend aastat tagasi, et tutvuda säravate näitlejate ja kunstnikega, kelle loodu meie seinte vahel endiselt ilma teeb. Lisaks teatriinimestele saate ekskursioonil tuttavaks vanaemade-vanuste nukkudega, kelle väljanägemine on igavesti noor, sest nukud ju teatavasti ei vanane. Lisaks saate nukuteatri ajalooga tutvudes proovile panna enda teadmised muinasjuttudest ning uudistada iseliikuvaid mehaanilisi teatrinukke. Igal ekskursioonil on võimalik ka ise päris teatrinukkudega mängida ning astuda läbi näitleja garderoobist.

Draamaõpetuse koolitus NUKU muuseumis

Nukumõtlemise meetodit tutvustav draamakoolitus toetub näitlejakoolituses ja loovustreeningutes kasutatavatele harjutustele. Suur osa harjutustest toetab klassis kasutatavaid õpetamismeetodeid ning sobib praktiseerimiseks õpilastega. Nimetatud harjutused arendavad inimeses tavapäraseid ja alternatiivseid eneseväljendusoskusi, koostöövalmidust kõigi inimtüüpidega ja mõjutavad grupisiseste ühiste väärtushinnangute kujunemist. Harjutused toetavad õpilase suurema enesekindluse tekkimist, aitavad ennetada ning lahendada väliseid konflikte ja sisemisi pingeid, pakuvad erinevaid metodoloogiliste võimaluste ideid ning aitavad kaasa grupisisese usaldava õhkkonna tekkimisele. Koolituse käigus tehakse praktilisi harjutusi, mida on hea ka edaspidi lastega rakendada.

14.00 - 14.30 lõuna

14.30 - 16.00 üldkoosolek väikeses saalis

Üldkoosoleku päevakord:

1. Tegevusaasta 2017 kokkuvõte (tegevus-, majandusaruanne, revisjonikomisjon)

2. Põhikirja muudatused

3. EKÕL visiooni, missiooni ja väärtuste kinnitamine

4. Jooksvad küsimused

Registreerumine 30. märtsini 2018

EKÕL-i kevademinar "Kuulan ja kuulen. Vaatan ja näen."

7.aprillil toimus klassiõpetajate kevadseminar "Kuulan ja kuulen. Vaatan ja näen". Meie kiiresti muutuvas nutimaailmas leiame üha vähem aega üksteisega rääkimiseks, kaaslase kuulamiseks või lihtsalt mõtisklemiseks. Kuidas teha ennast mõistetavaks? Siin on väga oluline roll jutustamisoskusel.

Kevadseminar toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis, mis tegutseb alates 1996. aastast. Muuseum asub üle saja aasta vanuses Rotermanni soolalaos, mis on Tallinna üks silmapaistvamaid tööstusarhitektuuri näiteid.

Kevadseminari külaline oli Tartu Ülikooli eripedagoog ja logopeed Marika Padrik.

Ta käsitles oma ettekandes algklassides kiiresti arenevat ja arendatavat oskust – teksti mõistmise ja loome oskust, mille toetamise üks võimalus on pildiseeriate kasutamine. Hea jutustamisoskus ei ole kaasasündinud, vaid sõltub keskkonnast - kodu, lasteaed ja kool. Süsteemse jutustamisoskuse arendamine jääb 5-6 eluaastasse. Algklassides toimub kiire jutustamisoskuse areng - hea teksti tunnuste äratundmine, kuulajaga arvestamine, keeleline sidusus. Lähtuda tuleb jutust, mis õpetab lapsi mõtlema ja on õpetlik, ütleb Padrik. Tema sõnul on narratiiv osa sotsialiseerumisprotsessist. Jutud aitavad õpetada käitumist, emotsioonide mõistmist ja kontrollimist.  Hea jutustamisoskus on lapse lisaväärtuseks. Alustada tuleks juttude kuulamisest ja mõistmisest.  Jutustamisoskust aitavad arendada õigesti esitatavad küsimused teksti või pildiseeria kohta. Väga raske on leida sobivaid tekste, neid tuleb õpetajatel vajadusel ka ise koostada. Õpikutes ei leidu väga häid tekste jutustamisoskuse arendamiseks. Laste jutustamisoskuse arendamisel on väga tähtis roll lapsevanematel ja õpetajatel.

Kevadseminari teisel poolel tutvusid õpetajad klaveriloomadega. Klaveriloomademaa asub klaveris. See on ju üsnagi loogiline. Ja et Klaveriloomademaal elavad klaveriloomad, see on kah selge. Kes ise neid veel kohanud polnud, siis nüüd oli võimalus nendega tuttavaks saada. On aga mõned inimesed, kes klaveriloomi näinud ning nendega sõbraks saanud: Katri Rebane, Kerstin Hallik, Peeter Rebane. Klaverillood koos humoorikate vahepaladega panid õpetajatel jalad tatsuma.

EKÕL-i uus juhatus - Külli Arand, Raina Uibo, Merle Varek, Piret Jõul, Tiie Jaaniste

Kevadseminar lõppes EKÕL-i liikmetele  üldkoosolekuga. EKÕL-i juhatuse esimees Küllike Kütimets luges ette 2016 tegevusaasta kokkuvõtte. Põhikirja järgi lõppes liidu senise juhatuse (Küllike Kütimets. Mare Kütt, Eda Aavik, Lemme Sulaoja ja Tuuli Koitjärv) ja maakondliku esinduskogu tegutsemisaeg. EKÕL on aktiivselt tegutsenud alates 2011. aastast. Tehtu kohta jagati palju kiitvaid sõnu. Seminaril valiti liidule uus ja maakondlik esinduskogu.

EKÕL-i uue juhatuse liikmed töötavad ja elavad Eesti erinevais paigus

EKÕL-i juhatus 2011-2017 - Tuuli Koitjärv, Eda Aavik, Küllike Kütimets, Mare Kütt, Lemme Sulaoja

EKÕL-i uueks juhatuseks valiti Külli Arand (Tallinna Saksa Gümnaasiumi klassiõpetaja), Piret Jõul (Kõrveküla Põhikooli klassiõpetaja, Tartumaa),  Merle Varek (Haljala Gümnaasiumi klassiõpetaja, Lääne-Virumaa), Tiie Jaaniste (Otepää Gümnaasiumi klassiõpetaja, Valgamaa), Raina Uibo (Põlva Kooli  klassiõpetaja).

Uutele juhatuse ja maakondliku esinduskogu liikmetele sooviti tuult tiibadesse.

Kohtumiseni suveseminaril 15.- 16. augustil Sagadi Looduskoolis!

Eesti Klassiõpetajate Liidu kevadseminar “Reis tähemaailma”

6.aprillil kogunesid klassiõpetajad Tallinna Energia Avastuskeskusesse traditsioonilisele kevadisele koostööseminarile "Reis tähemaailma."

Seminari alguses said klassiõpetajad energiakeskusega lähemalt tuttavaks. Turundusjuht Kristiina Raid tutvustas majas pakutavaid õpiprogramme ja ekspositsioone. Kõike seda oli meil võimalik oma silmaga ka hommikuse ringkäigu ja lõunapausi ajal näha. Seminari esimeseks külalislektoriks oli MTÜ Hoolingu eripedagoog-nõustaja ja koolitaja, Eesti Lugemisühingu juhatuse liige ja koolitusjuht, Lugemispesa arendaja Maili Liinev, kes andis näpunäiteid ja juhiseid lapse lugema õpetamisel nii õpetajale kui ka lapsevanema jaoks. Ta rõhutas, et oluline on luua kontakt lapse ja tema perega. Õpetaja on see, kes saab vanemat aidata ja suunata. Lapse lugema hakkamine ei toimu hetkega, vaid see on pikk protsess, mis algab juba lapse sünnimomendist. Liinev rõhutas, et lapsi ei tohiks lugema treenida, sest siis ei kujune funktsionaalne lugemisoskus ja lugemine muutub ebameeldivaks, kaob huvi. Lugemisoskuse olulisteks teguriteks on vanema enda eeskuju, ettelugemine (oluline 12. eluaastani!), raamatute koostamine, lühikirjade kirjutamine, lugemismängud. Tähtis on last tunnustada ning seeläbi tõsta tema enesehinnangut. Ei tohi unustada, et iga laps hakkab lugema, lihtsalt õppimisprotsessi pikkus on iga lapse puhul erinev.Aga mida teha siis, kui lapsel on lugemisraskus ja sellega seoses ka madal enesehinnang? Siis tuleb appi lugemiskoer. Järgmiseks külaliseks oli Maarja Tali lugemiskoeraga Susi. Eestis on praegu 20 tegutsevat lugemiskoera. Oluline on koera iseloom ja koostöö peremehega, koeratõu puhul ei ole kindlaid eelistusi. Lugemiskoertele väljastatakse ametitõend, mis kinnitab tema sobivust teraapiakoeraks.

Ka Maarja rõhutas, et loomade abil saab laste enesehinnangut tõsta, tekitada lugemishuvi. Lugemiskoer on lapsele toeks lugemisraskustest ülesaamisel, sest neljajalgne sõber kunagi ei kritiseeri. Ta võtab maha hirmud, koer ei oska ise lugeda, talle saab ette lugeda. Teraapia lugemiskoeraga on pikk ja aeganõudev protsess.

Klassiõpetajad jõudsid ühisele järeldusele, et lapse lugema õppimine ei tohi olla valus. Täiskasvanud, lapse pere koos õpetajaga, saavad olla lapsele toeks põneva tähemaailma avastamisel. .

Klassiõpetajad Lääne-Virumaalt:
Jana Sillajõe, Rakvere Gümnaasium
Mare Kütt, Rakvere Gümnaasium
Sirle Taaksalu, Põlula Kool